Såkkan

Ginen Wikipedia

Såkkan (pat åñu ginen fino'Españot) gi henerat fa'na'an i tiempo entre dos na susiadet ni umachetton yan i chalan-ña ni ha dibuetta gi atdao. Kumekeilek-ña lokkue' i tiempon tåtme pat i tiempon kosecha.

Såkkan Kalendario[tulaika | edit source]

Såkkan kalendario (åñu kalendario) kumekeilek-ña i tiempo entre dos na fecha ni mamarehu nå'an-ñiha.

Guåha diferente na klasen kalendario siha ni manma'usa pa'go.

Åñu Feskat[tulaika | edit source]

ōñu feskat kumekeilek-ña i dose na mes siha ni ma'usa para u tåha i kuentan bisnis pat otganisasion kada såkkan. Manafuetsao i bisnis siha manmafa'tinas enao na inanokcha kada na 12 mes siha, lao ti afuetsao i åñu feskat tumutuhon gi principion kalendario. Pot i hemplu, tinituhon gi 1 Oktubre, ni åñu feskat i gobietnun Estados Unidus, gi 1 Hulio ni åñu feskat Australia, yan gi 1 Abrit ni åñu feskat Canada.

Såkkan Eskuela[tulaika | edit source]

Såkkan eskuela mafa'na'an i tiempon umeskuela kada såkkan.

Guåha diferente na dibision i sakkan eskuela:

  • Trimesters ni madibidi i sakkan eskuela gi tres na påtte acha'apmam. Siña mana'achagigu i tiempon "Fall," "Winter," yan "Spring" gi fino'Engles. Guåha lokkue' otru na påtte gi "Summer" ni ti gef åpmam tiempo, lao gi hernerat ti makonsidera påtte i sakkan eskuela.
  • Semesters ni madibidi i sakkan eskuela gi dos na påtte acha'apmam. I fine'nene na semester (gi henerat) ginen Agosto para Disembre, yan i mina'dos na semester ginen Eneru para Måyu. Guåha lokkue' i patten "Summer" ni siña ha' ma'atende.
  • Gi Estados Unidus madibidi i sakkan eskuela gi kuattro na påtte siha. Matutuhon i eskuela tuftuf gi Septembre ya mafunhayan gi talo' Hunio, umeskuela i estudiante siha 180 na dihas. Guåha bakasion gi "Summer" ginen i uttimo Hunio para i prinsipio Septembre.

Tinifong i Sakkan[tulaika | edit source]

Ma'usa i eran kalendario para mannå'i numiru gi sakkan, ya marifiri kåsun åntes na tiempo pot i tinituhon i era. Gi kalendarion Grigorio marifiri i tiempon mafañagon Jesukristu, i sakkan siha åntes di mafañago-ña (B.C), ya i sakkan siha despues di mafañago-ña (A.D. ginen Latin anno domini: "gi sakkan Saina-ta"). Pa'go na tiempo guåha na man'u'usa C.E. (fino'Engles: Common Era) yan B.C.E. (fino'Engles: Before Common Era).